Idandamine

Idandamiseks nimetatakse taimealgete ehk idude kasvatamist ilma mullata. Kui lasta idud kasvada roheliste lehtedeni, siis nimetatakse neid võrseteks. Viimaseid võib kasvatada ka mullas (näiteks odrarohelist). Võrsed on kasulikud, sest nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli.

Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinisisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid.

Idude toiteväärtus on seemne omast kordades kõrgem, sest toodetakse juurde vitamiine, ensüüme ja hormoonide eelühendeid. Samuti lõhustuvad ja muutuvad selle protsessi käigus mitmed süsivesikud, rasvad ja proteiinid, mistõttu on meie organismil neid märksa kergem omastada.

Idud sisaldavad ka suurepäraseid kiudaineid. Noortes idudes on peidus tohutu fermentide energia, mistõttu peaks kasutama toiduks ainult värskeid ja töötlemata idandeid.


Idandamiseks sobivad seemned

Idandamiseks on sobilikud näiteks kõrreliste seemned: nisu, rukis, oder ja kaer. Kuid kõige rohkem kasutatakse liblikõieliste seemneid: läätsed, mungoad, kikerherned, lambalääts, ristik, lutsern jt. Erilise maitsega idandid saadakse ristõielistest: rõigas, redis, sinep, rukola, brokkoli, ürt-allikkress jt.

Need on palju teravama maitsega, seega soovitatakse kasutada koos mahedamaitseliste seemnetega.

Söödavaid idandeid saadakse ka päevalille, kurgi, kõrvitsa, tatra, seesami, peedi, sibula jt taimede seemnetest. Kõige pehmema maitsega ning kergemini idandatavad on lutsern ja munguba Vürtsikama maitse saamiseks sobib lisada lutserni ehk alf-alfa sisse brokkoli, kressi või redise vm seemned. Ökopoodidest leiate huvitavaid seemnesegusid. Kahjuks ei idane kõikides segudes kõik seemned lõpuni.

Punase ristiku seemneid kasutatakse sarnaselt lutsernile. Põld- ja lambaläätsest saab huvitava maitsega idandeid. Need on Kaug-Idas tuntud maitsetaimed, mille seemneid on kerge idandada ( 3.-4. päeval on nende vürtsikas maitse kõige tugevam). Ka linaseemned on head idandamiseks. Neid ei tohi leotada, sest seemned kleepuvad üheks suureks limaklimbiks. Piisab õhukese kihina laotud seemnete niisutamisest. Neid idusid saab juba 3- 4 päeva pärast kasutada.

Idandamiseks valige seemned, mille kvaliteeti te teate. Vigstatud, hallitanud ja muul moel kahjustunud seemned ei sobi idandamiseks, ka ei tohi osta seemneid seemnekauplusest, sest need on puhitud ehk mürgised. Kõik idud ei ole hea maitsega ning mõned, nagu kartuli ja tomati idud, on lausa mürgised.

Peterselli ja tilli seemned idanevad nii aeglaselt, et neid ei kasutata idandamisel. Ubadest sobib idandamiseks vaid adþuki uba, läätsedest punased läätsed. Teiste ubade idusid tuleb enne tarvitamist termiliselt töödelda.

Termiline töötlemine, idandite ärakuivamine ning pikk säilitamine hävitavad fermendid. Vitamiinid idandites säilivad hästi külmkapis (mitte sügavkülmas), kus neid võib hoida kuni nädal aega. Idude kuivatamine ühtlasel madalal temperatuuril (kuivatis) fermente ei hävita. Tatraidud näiteks on kuivatatult pikema säilivuseaga ja maitsvamad.


Idude toiteväärtus

Idandites leidub D- ja K- vitamiini, karotenoide ning mineraalaineid: kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, tsinki, koobaltit, väävlit, räni, rauda jt. Idandamisel tekib juurde asendamatuid aminohappeid ja küllastamata rasvhappeid, samuti suureneb E- ja B- grupi vitamiinide hulk.

Idandamisel valkained lõhustuvad ja muutuvad: näiteks nisu idandamisel suureneb lüsiini hulk. Valgud lagunevad kergesti omastavateks aminohapeteks.

Idandid sisaldavad suurima võimaliku hulga C- vitamiini 72-tunnise idandamise järel - just siis tuleks selle vitamiini saamiseks idandid ära süüa. Pärast seda hakkab idu kulutama C-vitamiini juba oma tarbeks.

Puhkeolekus seemnetes C-vitamiini ei ole, see tekib idandamisel. Ensüümide ja piimhappe sisaldus suureneb idandamisel mitu korda. Idandites leiduv kestaine soodustab maotegevust ning tekitab täiskõhutunde. Idandid aitavad kehal puhastuda, viia organismist välja jääkprodukte, mürke, liigset kolesterooli, mitteorgaanilisi ja teisi kahjulikke aineid, teevad kahjutuks mutageene, mis on organismi sattunud, aitavad ravida ka hea- ja pahaloomulisi kasvajaid. Laste toidulaual peaksid idandid olema aastaringselt, sest kasvava organismi vajadused on märksa suuremad täiskasvanu omast.


ERINEVAD IDANDAMISE MEETODID:

Mullameetod

 Kress-salati, odra jt seemned võib külvata plastist karbikestesse ja panna otsese päikese eest varjatud sooja kohta, kus ei ole liigset kuumust. Mulda tuleb regulaarselt kasta ning tärganud võrseid tihti veega pritsida. 10-12 päeva pärast on karbis tihe mets 6-8 cm pikkused kahe idulehega võrseid, mida tuleks ühe-kahe päeva jooksul ära tarbida.

Korraga liiga palju külvata ei maksa, sest pikaksvenivad võrsed muutuvad mõruks ja puiseks. Pideva värske saagi kindlustavad väikesed, paaripäevaste vahedega täiskülvatud plastkarbid.

Klaaspurgimeetod

Idandamiseks on vaja klaaspurki, kummirõngast ja hõredat, vett ja õhku läbilaskvat riiet või marlit. Selle meetodi puhul on tähelepanu keskpunktis niiskuse andmine ning hallituse vältimine, milleks peab seemneid regulaarselt loputama.

Alla kahe korra ööpäevas ei tohiks veeprotseduuri sagedus kunagi langeda. Parem on sagedasem, 4-5 korda päevas loputamine. Vesi peab olema talvel toasoe, soojemal aastaajal sobib otse kraanist tulev joogivesi.


Tegevuse kirjeldus:

Kui seemned ei ole ökopoe seemned või kui kasutad nisu- või odra- vm seemneid, siis kõigepealt puhasta need ning pese puhtaks ja pane 12-18 tunniks rohke leige veega ligunema. Apteegilõhna eemaldamiseks pese uus marli läbi, kaaspurk steriliseeri kuumas vees.     Pane leotatud seemned purki, kata purk märjakskastetud marliga ja kinnita see kummirõngaga. Aseta purk kaldasendisse, purgisuu allpool, teise anuma peale, et vesi purgist välja niriseks. Pane purk mõneks päevaks pimedasse köögikappi või otsese päikesevalguse eest kaitstud kohta, sest idud arenevad kõige jõudsamalt just pimedas. Kapi külge kinnitatud erkkollane märkmepaber aitab meeles pidada veeprotseduure.     Loputamine toimub nii: kalla seemnete peale läbi marli poole purgi mahus vett ja liiguta purki ettevaatlikult, seejärel nõruta kogu vesi jälle hoolikalt välja. Tee seda vähemalt kaks korda päevas.  Kui idude külge tekivad idulehed, siis tõsta purk päevavalgesse, (kuid mitte päikese kätte), et lehed muutuksid roheliseks. Sobivam õhutemperatuur ruumis on 21 -22 kraadi.   Kalla purgi sisu suurele taldrikule, nopi välja ja viska ära mitteidanenud seemned. Tarvita kas kohe toiduks või paki plastkarpidesse ning säilita 6-7 päeva külmkapis.

"Kasvuoone" meetod

Idandamisnõud on kolmekorruselised anumad, mille korrustele võib panna seemneid ühest või erinevatest sortidest. Korruseid võib täita erinevatel päevadel. Väikeste seemnete alla tuleb asetada spetsiaalne idandamispaber, et seemned sõelaaukudest läbi ei kukuks.

Ärge pange liiga palju seemneid, sest nad hakkavad paisuma ja idanditel on kasvuks vaja ruumi ning õhku. Ülekülvatud kasvulaval jäävad paljud seemned lihtsalt idanemata.

Kui seemned on korrustele asetatud, tuleb korrused üksteise peale asetada ning valada kõige ülemisele korrusele 0,5l puhast joogivett. Vesi valgub läbi kõigi korruste alumisele korrusele välja. Nõrgunud vesi tuleb ära valada, kuid see sobib ideaalselt toalillede kastmiseks.

Veevooluga kuhjuvad seemned tihtipeale kuhjakestesse, mistõttu oleks mõistlik neid lusikaga peale loputamist alusel lihtsalt veidi laiali ajada, et nad paremini idanema saaksid hakata. Suuremad idandid veevooluga enam kaasa ei lähe.

Igal hommikul ning õhtul vala 0,5 l puhast joogivett ülemisele korrusele, kust vesi valgub alla läbi alumiste korruste. Midagi hullu ei juhtu, kui mõni loputuskord vahele jääb, aga üle ühe päeva loputuseta idandid hakkavad närbuma.

Sõltuvalt seemnetest võtab idandite valmimine aega 3-8 päeva. Orienteeruv idandite valmimisaeg on ära toodud seemne pakendil. Pruunistuma hakkavad idandid on juba vanad ning neist enam vitamiine ja mineraalaineid otsida ei tasu.

Iduvesi ehk rejuvelak

Mitte üksnes idanditel pole tervendav mõju. Idandite hapendamisel saadakse kosutav ja maitsev jook - iduvesi ehk rejuvelak. Seal leiduvate piimhappebakterite tõttu võib seda kasutada köögiviljahoidiste hapendamisel ja mitmesuguste taignate hapendamisel ning kergitamisel. Iduvesi varustab seedekulglat väärtuslike piimhappebakteritega. Valmistamiseks sobivad idandid idupikkusega 1-2mm.

Valmistamisõpetus: soojenda vesi 25-30 kraadini ja vala purki idanditele. Sule purk tihedalt kaanega ja jäta üheks ööpäevaks sooja 25- 30 kraadi juurde seisma. Jälgi idandite hapendumist maitsmise abil. Mida kauem neil seista lasta, seda hapum jook tuleb. Õnnestunud iduvesi on meeldivalt hapuka puuvilja maitsega.

Idandaminõud, -purgid ja -seemened on saadaval Via Naturale  e-poes

Uudised ja pakkumised e-posti!

Hoiame Sind kursis Via Naturale uudistega, uute toodete, sooduspakkumiste ning teiste teadetega, mis kliendile huvi pakuvad.