Kookosõli




Kookosõli on taimne õli, mida pressitakse kookospähkli viljalihast. Et kookosõli koosneb ligikaudu 92 % ulatuses küllastatud rasvhapetest, on see toatemperatuuril enamasti tahkes olekus ning mõned allikad peavad seda kahjulikuks õliks.

Kookosõli on aegade algusest peale kasutatud nii toiduaine, kosmeetikavahendi kui ka ravimina, eriti laialdaselt on see tuntud India ajurveda süsteemis. Palju vaidlusi ja lahkarvamusi põhjustanud rasv oli maailma kõige levinum taimeõli kuni 1960-ndate aastateni, kui liidrikohale tõusis sojaõli.

USA-s sattus kookosõli kriitikanoole alla tänu kõrgele küllastatud rasvade sisaldusele. Siiski näitavad kaasaegsed teadusuuringud, et mitte kõik küllastatud rasvad ei ole ühesugused - kookosõlis sisalduvad keskmise ahelaga triglütseriidid ei tõsta kolesterooli taset ja ega aita kuidagi kaasa südamehaiguste tekkele.

Kookosõli on tänapäeval arvatud kümne supertoidu hulka. Kookosõli on hea kasutada kaalulangetamisel, see ei ladestu keha rasvkoesse ning soodustab hoopis rasvade põletamist. Kookosõli annab energiat, kiirendab ainevahetust, tõstab immuunsust ning koguni aitab alandada halva kolesterooli taset. Kõik need kookosõli omadused tulenevad ühest küljest rasvhappe ahela pikkusest ning teisalt lauriinhappe ja kaprüülhappe sisaldusest, millel on antimikroobne, antioksüdantne, seene-ja bakteritevastane mõju.

Kookosõli omadused

Kookosõlis on ligikaudu 92% küllastunud rasvhappeid, 6% monoküllastamata rasvhappeid ning 2% polüküllastamata rasvhappeid. Küllastatud rasvhapetest peamise moodustab lauriinhape (44,6%), järgnevad müristikhape (16,8%), palmitiinhape (8,2%) ning kaprüülhape (8%). Küllastumata rasvhapetest sisaldab kookosõli oleiinhapet (6%) ja linoolhapet (2%).

Tänu kõrgele küllastatud rasvhapete sisaldusele on kookosõli ideaalne praadimiseks ja küpsetamiseks.
Rafineerimata kookoseõli sulab juba 24-25 C juures ning suitsema hakkab 170 C juures. Erinevalt teistest rasvadest ja õlidest ei kahjustu kookoseõli ka kõrgetel temperatuuridel.

Rapsi- ja päevalilleõli, mida tänapäeval toidu valmistamiseks sageli kasutatakse, on kuumakindluse tõstmiseks rafineeritud. Rafineeritud õlid puhastatakse neis sisalduvatest looduslikest ainetest, mis kaitsevad riknemise eest, nende asemel lisatakse sünteetilisi antioksüdante. Rafineerimisel puutuvad õlid sageli kokku nii äärmuslikult kõrgete temperatuuride kui ka söövitavate ainetega. Seega on parem kasutada praadimiseks õlisid, mis juba loomu poolest hästi kuumakindlad - näiteks kookose-, palmi- või oliivõli

Kuuludes kõige stabiilsemate õlide hulka, oksüdeerub ja rääsub kookoseõli väga aeglaselt, säilides kuni kaks aastat tänu oma küllastatud rasva sisaldusele. Parim on teda säilitada tahkunud vormis, alla 24,5 kraadi C juures, et tema säilivusaeg veelgi pikeneks. Samas ei ole kookosõli vaja ilmtingimata külmkapis hoida.

Kuidas troopikas elavad inimesed jäävad terveks ja kõhnaks, kuigi tarbivad pidevalt suures koguses küllastatud rasvu?

See on seotud kookose rasvhappe ahela pikkusega. Kookose õlis on keskmise ahelaga rasvhapped. Enamus rasvadest sisaldavad pika ahelaga rasvhappeid, mis ladestatakse kehasse rasvana, keskmise ahelaga rasvhapped aga põletatakse kiirelt energiaks.

Kookosrasval on ka muid häid omadusi: peamine keskmise ahelaga rasvhape on lauriinhape (lauric acid). See keskmise ahelaga rasvhape on sarnane emapiima rasvale ja tal on sama toitaineline mõju. Lauriinhape annab emapiimale immunsust tõstva toime, mis avastati juba sajandeid tagasi Ajurveda meditsiinis. Kookosõli sialdab ka monoküllastamata oleiinhapet, mistõttu tal on oliivõlile sarnaseid omadusi.

Enamus (98-100%) rasvu, mida inimene tarbib (nii loomsed kui taimsed rasvad) sisaldavad pika ahelaga rasvhappeid. Kookosõli keskmise ahelaga rasvhappeid on palju kergem seedida - nad ei vaja pankrease ensüüme rasvade lõhustamiseks, neid kasutatakse kiiresti energiaks (seepärast on see hea inimestele, kel on raskusi rasvade seedimisega, hea imikutele), nad ei tõsta kehas kolesterooli taset, pigem langetavad halva kolesterooli sisaldust. Seedetrakti jõudes lagunevad nad täielikult vabadeks rasvhapeteks (pika ahelaga rasvahapped vajavad selleks ensüüme).

Missuguste probleemide puhul on kookoserasvast abi?

Inimesed, kes on söönud terve elu kookose küllastatud rasvu, on terveimad. Seda kinnitavad troopilistes piirkondades läbi viidud dieediuuringud. 1960.ndatest alates uuriti Filipiinide Pukapuka ja Tokelau rahvast, enne seda, kui nende toitumine läänestus.

Nende kaloraazist moodustas 60% kookose küllastatud rasv, aga inimesed olid väga kõhnad ja terved. Mõlemal rahval puudusid südame-veresoonkonna haigused, mis näitab et küllastatud rasval ei olnud kahjulikku toimet. Väga vaesed lapsed, kes sõid peamiselt kookost, olid hästi ilusa nahaga, seda ka murdeeas.

Kookoseõli lauriinhappel on antimikrobiaalne ja antiviraalne ning seenevastane toime. Lauriinhape hoiab ära ka vähi tekkimist ja vabade radikaalide poolt tekitatud mutatsioone. Oma antibakteriaalse toime tõttu aitab ravida haavandeid, kurgu põletikke, kuseteede infektsioone, igeme- ja suu limaskesta põletikke, paradontoosi, vähendab põletiku nähtusid,soodustab kudede taastumist ning toetab immuunfunktsiooni.

Kookosõli aitab imendada ja seedida teisi toitaineid, k.a. vitamiinid, mineraalid ja aminohapped. Parandab Ca ja Mg imendumist ning toetab sellega tugevate luude moodustamist. Soodustab teatud B- vitamiinide, rasvlahustuvate K-, E-, D- ja A- vitamiini, beeta karoteenide ja aminohapete imendumist.

Kookosõli on hea alatoitumise puhul, sest imendub kiiresti ja on paljude toitainete allikas. Soodustab seedimist ja soolefunktsiooni, vähendab hemorroidide poolt tekitatud valu ja ärritust. Sapipõie haiguste puhul leevendab sümptoome, kaitseb maksa. Annab jõudu ja energiat sportlastele ning kroonilise väsimuse sündroomi korral nii energeetiliselt läbi keha kaitsevõime tõstmise.

Kookosõli on hea juustele, kõõma vastu ja nahale, sobib kasutada ka massaaþiõlina. Lokaalselt kasutades aitab nahka kaitsta infektsioonide eest, vähendab psoriaasi, ekseemi ja dermatiidi sümptoome, toetab naha loomulikku keemilist tasakaalu, hoiab ära naha kahjustusi, ealisi muutusi, leevendab naha kuivust, kaitseb päikese ultraviolettkiirguse kahjustuste eest. On kasutatud sisselõigete ja põletuste korral, seentõve korral.

Kookosõlil ei ole teadaolevalt kõrvalmõjusid ja see on inimesele täielikult mittetoksiline. Soovitav ei ole seda liiast tarbida.

Millist kookosõli valida?


Kookosõlisid liigitatakse lähtudes puhastatuse astmest. Virgin coconut oil ehk külmpress kookosõli on pressitud värsketest kookosepähklitest. Erinevalt oliiviõlist puuduvad kookoseõlil standardid, mille alusel saaks vahet teha Virgin või Extra Virgin kookosõlil. Rafineerimata kookosõli on puhastamata, toodetud külmpressmeetodil ja tihti ei ole õli ka filtreeritud. Niisugune õli on iseloomuliku lõhna ja erilise maitsega. Tervisele kõige kasulikum ongi just sedatüüpi kookosõli. Rafineeritud kookoseõli on valgendatud ja sellest iseloomulik on lõhn ja maitse eemaldatud.

Fraktsioneeritud õli saadakse täisõli fraktsioneerimisel, mille käigus eemaldatakse enamik pika-ahela triglütseriididest, mille tulemusel jääb alles vaid küllastatud rasv. Kuna see õli on täielikult küllastatud, fraktsioneeritud, on see veelgi stabiilsem, kuumutamisele vastupidavam ning säilib kauem.

Kookosõlisid on saadaval Via Naturale e-poes.