Tsütotoksik testi tutvustus

Käesolev toidutalumatuse testi tutvustus on välja töötatud Itaalia teadlaste M. Mandatori, prof. C. Rizzo ja dots. E.Lauletta poolt Cytotoxic testi tootva firma Natural s.r.l. heaks.
 
CYTOTOXIC TEST®
 Toidutalumatuse test
 
TSÜTOTOKSILINE MEETOD TOIDUTALUMATUSE TESTIMISEKS
 
Kreeka ja ladina keeltest pärit võõrsõnaühendit tsütotoksiline võib eesti keelde tõlkida kui rakkudele mürgine või rakkusid tappev. Rakud, mida nimetatakse vere valgelibledeks ehk leukotsüütideks, on keha esmaseks ja kõige olulisemaks kaitseliiniks haiguste, muuhulgas ka vähi vastu. Pole palju öelda, et vere valgeliblede tervisest sõltub ka kogu organismi tervis. Tsütotoksiline testimismeetod võimaldab mikroskoobi all vereliblede reaktsiooni jälgides kindlaks teha, missugused toiduained konkreetse inimese immuunsüsteemiga sobivad ja missugused mitte. Sobimatute toiduainete poolt põhjustatud immunoloogiline reaktsioon võib olla osaliselt või täielikult paljude terviseprobleemide põhjustajaks.
 
Toidutalumatuse tekkepõhjused ei ole veel päris lõplikult selged, kuid tõenäoliselt tuleb neid otsida immuunsüsteemi häiretest, mida omakorda põhjustavad mitmesugused stressitekitavad tegurid, samuti keskkonna saastumine ja inimeste kokkupuude kahjulike keemiliste ühenditega.
 
Vere valgeliblede ehk leukotsüütide kahjustumine ja hävimine immuunsüsteemi reaktsiooni tagajärjel on olnud paljude uurimuste objektiks ning seda on vaadeldud väga erinevatest aspektidest. Juba kaasaegse meditsiini isaks peetav Hippocrates, kes elas 5.- 4. sajandil e.m.a. Antiik-Kreekas, täheldas, et mõnedel inimestel põhjustab teatud toiduainete tarbimine halba enesetunnet ja mitmesuguseid haigusnähte, mis neist toiduainetest loobumisel kaovad. Selle nähtuse teaduslik selgitamine sai alguse 1947. aastal, mil mõningad tuntud ameerika immunoloogid, nende hulgas nimekamatena Squier ja Lee tuvastasid, et allergiliste patsientide veres väheneb leukotsüütide arv pärast seda, kui need olid olnud kokkupuutes allergiat põhjustavate toiduainete ehk antigeenidega.
 
Kuuekümnendatel aastatel tegid erinevad uurijad, eriti just Bryan ja Bryan edasisi edusamme tsütotoksilise uurimismeetodi tundmaõppimisel, luues ühtlasi ka metodoloogia selle kasutamiseks.
 
CYTOTOXIC TESTI® TOOTVA FIRMA NATURAL s.r.l. POOLT TEHTUD TÖÖ
 
Aastal 1982 tõid prof. M. Mandatori, prof. C. Rizzo ja dots. E. Lauletta tsütotoksilise meetodi Itaaliasse, andes sellele nimeks Cytotest®. Nende esimeseks eesmärgiks oli muuta see metodoloogia hõlpsasti korratavaks ja senisest usaldusväärsemaks.
 
Uuringute käigus teostati 23 aasta jooksul umbes 160 000 testimist.
 
10% neist näitasid negatiivset tulemust ehk tsütotoksilise reaktsiooni puudumist (1. reaktsiooniaste, leukotsüüdid on kahjustamata);
60% testidest näitasid nõrka tsütotoksilist reaktsiooni (2. aste, leukotsüütide membraanid on kergete kahjustustega);
25% näitasid mõõdukat reaktsiooni (3. aste, paisunud ja osaliselt purunenud leukotsüüdid);
5% näitasid tugevatreaktsiooni (4. aste, täheldatakse täielikult lagunenud leukotsüüte).
Mikroskoobi all näevad erinevad reaktsiooniastmed välja järgmiselt:
 
Tsütotoksilise reaktsiooni astmed
Esimene aste
• Punaste vereliblede kuhjumine on normaalne
• Punaste vereliblede värvus on normaalne
• Leukotsüütidel puudub strukturaalne deformatsioon
• Leukotsüütide membraan on heas seisukorras
 
Teine aste
• Punaste vereliblede kuhjumine on normaalne
• Punaste vereliblede värvus on normaalne
• Leukotsüütidesse on tekkinud vakuoolid, membraanid on kergete kahjustustega
 
 
Kolmas aste
• Punased verelibled ei kuhju
• Punaste vereliblede värvus kipub kahvatuma
• Leukotsüütide membraanid on purunenud, millega kaasneb tsütoplasmaatiliste graanulite väljavool
 
Neljas aste
• Punaste vereliblede kuhjumine on veelgi vähem märgatav
• Punaste vereliblede värvus on kahvatunud
• Leukotsüüdid on täielikult lagunenud koos membraanide täieliku purunemisega

 

Tsütotoksilise testimismeetodi usaldusväärsust toetavad kliinilised vaatlused, mis näitasid mitmesuguste haigussümptomite taandumist toksilist reaktsiooni andnud toitude vältimisel keskmiselt 60 päeva kestel. Reaktsiooni tagajärjel tekkivate kahjustuste (seega ka sümptomite ja haigusnähtude) iseloom ja ulatus on väga individuaalsed, sõltudes eeskätt konkreetse inimese „nõrkadest kohtadest”. Sellegipoolest võimaldas testide tulemusi üldistav statistiline uuring esile tuua huvitavaid üldistusi selle kohta, missuguste haigustega patsientidel esines teatavate toiduainete talumatust kõige sagedamini. Ilmnesid järgmised seosed:
 
ENDOKRIINSEDHÄIRED
MUNAD                  30% (s.t. muna andis toksilisuse reaktsiooni 30 protsendil endokriinsete häiretega patsientidest)
PIIM                      30%
NISU                     10%
KOHV                    10%
MUUD                   20%
Toksilisuse reaktsiooni andnud toiduaine(te) menüüst väljajätmisel on head tulemused, sümptomid taandusid umbes 50%-l juhtudest.
 
VERESOONTEGA SEOTUD PATOLOOGIAD
KOHV                    30%
OLIIV                    30%
NISU                     10%
PIIM                     10%
MUUD                   20%
Toiduainete väljajätmisel head tulemused, sümptomite taandumine umbes 60%-l juhtudest.
 
HAAVANDILINE KOLIIT JA CHRON`iTÕBI
PIIM                      40%
TOMAT                  40%
SEALIHA               10%
NISU                      5%
MUUD                    5%
Toiduainete väljajätmisel suurepärased tulemused, sümptomite taandumine umbes 85%-l juhtudest.
 
NAHAHAIGUSED
OLIIV                     30%
PIIM                      30%
MUNAD                  20%
NISU                      10%
MUUD                    10%
Toiduainete väljajätmisel suurepärased tulemused, sümptomite taandumine umbes 75%-l juhtudest.
 
ALLERGILINE SÜNDROOM
NISU                      40%
TOMAT                  40%
OLIIV                     5%
PIIM                      5%
MUUD                   10%
Toiduainete väljajätmisel head tulemused, sümptomite taandumine umbes 55%-l juhtudest.
 
KROONILISE VÄSIMUSE SÜNDROOM
NISU                     40%
KOHV                    40%
OLIIV                    5%
PIIM                      5%
MUUD                  10%
Toiduainete väljajätmisel suurepärased tulemused, sümptomite taandumine umbes 70%-l juhtudest.
 
PAANIKAHOOD
PIIM                      60%
NISU                     20%
OLIIV                    5%
KOHV                    5%
MUUD                  10%
Toiduainete väljajätmisel head tulemused, sümptomite taandumine umbes 55%-l juhtudest.
 
SEEDETRAKTI PATOLOOGIAD
PIIM                       30%
TOMAT                   30%
MUNAD                  10%
NISU                      10%
MUUD                    20%
 
Toiduainete väljajätmisel suurepärased tulemused, sümptomite taandumine umbes 80%-l juhtudest.
 
Patsientidel, kellel esineb tsütotoksiline reaktsioon mingi(te) toiduaine(te) suhtes, soovitatakse vastav(ad) toiduaine(d) oma menüüst teatavaks perioodiks täielikult välja jätta. Perioodi pikkus sõltub reaktsiooni astmest – mida kõrgem aste, seda pikem peaks olema vastava toiduaine vältimise periood.
 
Koos nende toiduainetega, mille puhul test otseselt toksilist reaktsiooni näitas, soovitatakse menüüst teatud perioodiks välja jätta ka teised koostiselt sarnased toiduained, mis kuuluvad samasse bioloogilisse gruppi või mille kohta on lihtsalt teada, et need sisaldavad sarnaseid aineid. Talumatust niisuguste toiduainete suhtes nimetatakse risttalumatuseks. Kui mingi toiduaine suhtes esineb tsütotoksiline reaktsioon, siis on leitud, et 70 kuni 80 %-lise tõenäosusega osutuvad ka teised sama grupi toiduained toksilisteks (vt. toiduainete gruppide tabelit allpool).
 
Üldiseks soovituseks on loobuda kolmanda või neljanda astme toksilist reaktsiooni andnud toitudest vähemalt 6 kuuks, teise reaktsiooniastme puhul vähemalt 4 kuuks. Risttalumatuse potentsiaalseteks allikateks olevaid toite tuleks kõikidel neil juhtudel vältida vähemalt 2 kuud.
 
Toiduainest hoidumise eesmärgiks on inimkeha detoksifikatsioon (mürkainetest vabastamine). Ühtlasi võimaldab see lasta vere valgelibledel „unustada”, et teatav toiduaine oli konkreetsele isikule toksiline.
 
Toiduaine talumatus ei pruugi kesta igavesti, tavaliselt võib tsütotoksilise reaktsiooni andnud toidud pärast teatavat vältimisperioodi uuesti menüüsse lülitada, kuid hoiduda tuleks nende igapäevasest tarbimisest, kuna need võivad kehas uue toksiinide kuhjumise põhjustada. Kord juba talumatust põhjustanud toite soovitatakse edaspidi tarbida mitte sagedamini kui üle nelja päeva.
 
CYTOTOXIC TESTI ® EELISED JA PUUDUSED
 
Cytotoxic Test®`i kasutamine toidutalumatuse diagnoosimiseks omab muude meetodite ees mitmeid eeliseid, mis on lühidalt järgmised:
  1. See on test in vitro (katseklaasis), seega puuduvad riskid testitava isiku jaoks;
  2. Test on kiire;
  3. Tulemuste usaldusväärsust ei mõjuta talumatuse ägedus ega selle varieerumine;
  4. Test on väga tundlik, võimaldades välja selgitada isegi kõige kergemad talumatuse juhtumid;
  5. Test on teiste meetoditega võrreldes ökonoomne;
  6. Test on väga selektiivne ja täpne. 
Testi puudused võib kokku võtta kolme punktiga:
  • Testi ettevalmistamise protseduur on küllaltki pikk ja keeruline;
  • Vajatakse elusaid rakke, seega tuleb vereproovi kasutada üsna lühikese aja jooksul (umbes 72 tundi);
  • Reaktsioonide lugemine on paljuski subjektiivne, sõltudes laboratooriumi personali täpsusest ja professionaalsetest oskustest. See ongi põhjuseks, miks tarnija I.C.T. s.r.l. väljastab diagnostikakomplekte testide läbiviimiseks vaid pärast intensiivset treeningkursust, mille käigus toimub vähemalt 10 testi lugemine. I.C.T. s.r.l. nõustajad annavad lisaks sellele pidevaid konsultatsioone lugemistehnika ja tulemuste interpreteerimise osas.
 
TÄHTSAMATE TOIDUAINETE BIOLOOGILISED GRUPID
 
 
Testitav
 toiduaine
Risttalumatust tekitav toiduaine
Testitav
toiduaine
Risttalumatust tekitav toiduaine
Testitav toiduaine
Risttalumatust tekitav toiduaine
 nisu
kaer, mais, hirss, oder, rukkis, spelta, suhkruroog, riis, sidrunhein
Oad
läätsed, kikerherned, herned, arahiispähkel, lagrits, soja, põlduba, jaanikaun, roiboos tee
Kirss
 aprikoos, ploom, mandel, virsik
Oliivid
Õlisid sisaldavad konservid, toidud, eriti, kui on kasutatud maisi-, soja- ja maapähkliõlisid
Herned
läätsed, oad, kikerherned, soja, arahiispähkel, põlduba, lagrits, jaanikaun, roiboos tee
Pirn
Õun, pihlakas, küdoonia, astelpihlakas
Pärm
šampinjonid, äädikas, juust, jogurt, hapendatud tooted (hapukurk, -kapsas), õlu, vein ja muu alkohol, kuivatatud puuviljad, B rühma vitamiinid, säilitusaineid sisaldavad toiduained
 Tuunikala
Makrell, pelamiid
Mandel
 aprikoos, ploom, kirss, virsik
Riis
kaer, mais, hirss, oder, rukkis, spelta, suhkruroog, nisu, sidrunhein
Jõevähk
Merevähk, krabi, krevetid, vähilised
Kreeka pähkel
Pekaanipähkel
Mais
kaer, riis, hirss, oder, rukkis, spelta, suhkruroog, nisu, sidrunhein
Porgand
seller, petersell, fenkol, aniis, koriander, putked, köömned
Kummel
lehtsalat, päevalill, maapirn, sigur, artišokk, ohakas, takjas, punane päevakübar, võilill, saialill, safloor (värvohakas)
Soja
läätsed, oad, kikerherned, herned, arahiispähkel, põlduba, lagrits
Kohv
Kohvi, emajuurelaadsed taimed (harilik maasapp, kollane emajuur)
Oder
kaer, riis, hirss, mais, rukkis, spelta, suhkruroog, nisu, sidrunhein
Piima albumiin
Veiseliha, lambaliha
Tee
Must tee, valge tee, roheline tee, kiivi
Tatar
Hapuoblikas, rabarber
Piima kaseiin
Veiseliha, lambaliha
Kakao
Koola, pärnaõied, kassinaeris
Läätsed
oad, kikerherned, herned, arahiispähkel, lagrits, soja, põldoad, jaanikaun, roiboos tee
Veis
piima albumiin,
piima kaseiin
Õun
 Pirn, pihlakas, küdoonia, astelpihlakas
Küüslauk
Spargel, sibul, šalott, porrulauk, karulauk
Munavalge
kana, noor kukk, pärlkana, vutt
Banaan
 
Forell
Lõhe
Kana
Munavalge, munakollane, noor kukk, pärlkana, vutt
Sidrun
bergamott, seeder, laim ja apelsin, mandariin, greipfruut
Tursk
Merlang (hõbeheik), luts
Munakollane
kana, noor kukk, pärlkana, vutt
Apelsin
bergamott, seeder, laim ja sidrun, mandariin, greipfruut
Lõhe
Forell,
Sealiha, jäneseliha
 
Ananass
 
Kalkun
 
Suhkur (peedi-)
punapeet, suhkrupeet, lehtpeet, spinat, kinoa, amarant
Viinamarjad
punane sõstar, must sõstar, karusmari, rosin
Sibul
Küüslauk, spargel, porrulauk, karulauk, šalott
Tomat
kartul, baklažaan, paprika, tšillipipar
Maasikas
Vaarikas, kibuvits, angervaks, põldmari
Paprika
kartul, baklažaan, tomat, tšillipipar
Kartul
tomat, baklažaan, paprika, tšillipipar
Pipar
 
Lillkapsas
Peakapsas, vesikress, sinep, naeris, redis, brokoli, lehtkapsas, mädarõigas, tudra, hiinakapsas
Artišokk
Kummel, lehtsalat, päevalill, maapirn, sigur, artišokk, ohakas, takjas, punane päevakübar, võilill, saialill, safloor (värvohakas),
 
 
Sigur
Kummel, lehtsalat, päevalill, maapirn, artišokk, ohakas, takjas, punane päevakübar, võilill, saialill, safloor (värvohakas)
ERINEVUS ALLERGIA JA TALUMATUSE VAHEL
 
Sõna „allergia”, mille tähendus on „teine ehk muu reaktsioon”, leidis esimest korda kasutamist aastal 1906 Clemens Von Pirquet`, Viini arsti ja pediaatriaspetsialisti poolt.
Ta defineeris allergiat kui organismi muundunud reaktsiooni ainetele, mis on keha rakkudele võõrad. Kuigi toidutalumatuse uuringud said alguse allergiauuringutest ja nüüdki veel kasutatakse toidutalumatuse sünonüümina mõnikord mõisteid varjatud toiduallergia või viivisallergia, ei ole toidutalumatuse puhul tegelikult tegemist allergilise reaktsiooniga. Vaatleme, milles on erinevus.
 
Immuunsüsteem kaitseb keha kahjulike mõjurite vastu, kasutades selleks erinevat liiki valgeid vereliblesid ning produtseerides kaitsetegevuseks vajalikke vahendusaineid. Valgeliblesid omakorda on mitut liiki, need jaotatakse neutrofiilideks, eosinofiilideks, basofiilideks, monotsüütideks ja lümfotsüütideks. Neutrofiile ja monotsüüte kutsutakse õgirakkudeks, kuna nende ülesandeks on organismile toksiliste ainete avastamine ja seejärel nende elimineerimine fagotsütoosi ehk õgimise teel.
 
Immunoloogiline reaktsioon toimub kolmel peamisel viisil
  • vereraku ja võõrkeha otsese kontakti teel (vererakk fagotsüteerib kahjuliku faktori), või 
  • läbi B-lümfotsüütide poolt toodetud erinevat liiki immunoglobuliinide (Ig) ehk antikehade (IgA, IgM, IgD, IgG ja IgE), või
  • läbi tsütotoksiliste ja teiste T-lümfotsüütide ning vereplasmas oleva valkude kompleksi ehk komplemendi kaskaadreaktsiooni. 
Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine suhtes, see on ülikiire reaktsioon, mida vahendavad B-lümfotsüüdid. Allergia sümptomid tekivad koheselt peale toiduaine tarbimist, ning need on seotud vaid üht liiki antikehade – E-immunoglobuliinide ehk IgE antikehade tootmisega B-lümfotsüütide poolt. Lisaks sellele vabastatakse allergilises reaktsiooni käigus ka allergilisi nähte esilekutsuvaid spetsiifilisi aineid (eeskätt histamiini) ning tekib eosinofiilide (üht liiki vere valgeliblede) migratsioon põletikukoldesse. Klassikaline allergoloogia määrab toiduallergiat mitmete testidega, mis aga ei sobi toidutalumatuse diagnoosimiseks. 
 
Niisiis võib allergiat vaadelda vaid toidutalumatuse ühe vormina – niisuguse vormina, mille sümptomid ilmnevad kiiresti ja on sageli ägedad, olles seetõttu neid põhjustava toiduga kergesti seostatavad. Väita aga teistpidi, et toidutalumatus on allergia üks vorme, ei ole terminoloogiliselt päris täpne. Alates IgE antikehade avastamisest ja pärast seda, kui tõestati, et paljud allergilised sümptomid (nagu näiteks riniit, kinnine nina, konjunktiviit, vett jooksvad silmad, astma jne.) on seotud just nende antikehade hulgaga veres, defineeritakse allergiliste haigustenavaid neid, mille puhul on tegemist suure hulga IgE antikehadega. See avastus on olnud väga oluline nii mehhanismide defineerimiseks, mis allergilisi protsesse reguleerivad, kui ka selleks, et välistada allergia definitsioonist muud toidutalumatuse nähtused, mis küll hõlmavad immunoloogilist süsteemi, kuid ilma IgE antikehade tootmiseta.
 
Toidutalumatusest aga räägime siis, kui ei toimu IgE antikehade tootmist, kui reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ole seotud koheselt toidu manustamisega, need ilmnevad kuni 72 tundi pärast seda. Sümptomid ja vaevused võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi.
 
Samas arvavad mitmed tänapäeva teadlased, et muuhulgas ka allergiaprobleemide sagenemine tuleneb tegelikult toidutalumatusest. Toidutalumatuse tagajärjed inimkehale ilmnevad pika aja jooksul. Neid ei tajuta koheselt, kuid nad tugevnevad vähehaaval mittetalutava toiduaine igapäevase söömise tagajärjel tekkiva toksiinide kuhjumise tõttu ning võivad lõpuks muutuda tõsiseks, eeskätt põletikuga kulgevaks haiguseks. On isegi väidetud, et peaaegu kõikide põletikuliste haiguste (nagu näiteks farüngiit, kurgumandlite põletik, bronhiit, nn külmetushaigused, kõrvapõletikud jne.) tekkes võib olulist osa etendada mõne toiduaine talumatus.
 
Tuleb aga rõhutada, et haiguste põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine kui niisugune, haigusi võib põhjustada vaid selle toiduaine talumatus konkreetse isiku poolt.
 
Kokkuvõttes iseloomustavad toidutalumatust järgmised põhilised momendid:
  • Toidutalumatuson krooniline reaktsioon sagedasti tarbitavatele toitudele (näit. nisu, piim, tomat, oliiv, kohv jne.);
  • Mittetalutavad toidud ei põhjusta vaevusi ja haigussümptomite ägenemist koheselt, sümptomid võivad ilmneda kuni 72 tundi hiljem;
  • Vaevused võivad ilmneda sümptomite ja haigustena, mis hõlmavad mistahes organsüsteemi;
  • Võib tekkida sõltuvus teatud toiduainetest ning ärajäämanähud nendest loobumisel;
  • Toidutalumatuse sümptomid ei ole proportsionaalsed mittetalutava toidu söödud kogusega, need ei sõltu doosist – isegi väikeste koguste jätkuval tarbimisel võivad talumatusest tingitud vaevused säilida;
  • Mittetalutava toiduga samasse perekonda kuuluvad toiduained võivad esile kutsuda nn. ristreaktsioone. Seega, kui patsient mittetalutavaks osutunud toidust loobub, kuid jätkab ristreaktsioone andvate toiduainete tarvitamist, siis ta ei mürgitusta organismi ning ei vabane talumatusest;
  • Toidutalumatus on tõenäoliselt põhjustatud immunoloogilise süsteemi muutuste poolt, mille on esile kutsunud stresseerivad mõjurid ja keemilised ning saastavad ained.

Uudised ja pakkumised e-posti!

Hoiame Sind kursis Via Naturale uudistega, uute toodete, sooduspakkumiste ning teiste teadetega, mis kliendile huvi pakuvad.